fbpx

Õnnelik pruutpaar A & V, 30.06.2017

Ma pean kohe ütlema, et küll mul on ikka vedanud, et saan pildistada nii armsaid pruutpaare. Kõigepealt tahakski öelda suur suur aitäh sellele pruutpaarile, et usaldasite mind sel tähtsal päeval endast kauneid fotosid jäädvustama! Sel suvel olen pildistanud pruutpaare rohkem kui varasematel suvedel. Kõik paarid on olnud ääretult nunnud ja toredad. Selle pruutpaariga tegime  ilusessiooni Tartu kesklinnas. Terve päeva sadas õues vihma ning mina aina palvetasin ja küsisin ilmataadilt õhtuks mõnda vihmavaba tundi. Me saime need! Pildistamiseks valisime Toomemäe, sealt liikusime edasi Tartu kesklinna.  Raekoja purskkaevu juures oli tol päeval mingi üritus, seega seal me pildistada ei saanud  aga leidsime muid klassikalisi, Tartule iseloomulikke taustasid. Vaata pulmapakettide infot siit aga kindlasti küsi minult alati personaalst pakkumist. Lisaks pruutpaaridele pildistan heameelega ka tüdrukute- ja possmeesteõhtuid ning pruudi  buduaarisessioone, mida saab nii kinkekaardina kui ka miksida tüdrukuteõhtu pildistamisega. Kirjuta mulle ja räägi enda soovidest: gitta@ happydaysfotod.com Ja väike näide ka sellest, kuidas ilusad fotod tegelikult sünnivad.  Vasak pilt on tulnud otse  fotoaparaadist, parem töödeldud.  

Kihlumine Alatskivi lossis

Veidi enne jaanipäeva sain telefonikõne, kus paluti pildistama Alatskivi lossi juurde fotosid sellest kuidas üks tore noormees palub armsa neiu kätt. Alati ei ole mul lihtne reageerida kutsele päevase ette teatamisega aga seekord paelus nii idee kui ka koht ning otsustasin jätta enda toimetused mõneks tunniks sinnapaika ning minna ilusaid pilte jahtima. Fotograafi elu lahedam pool on just see, et sind kutsutakse pildistama sündmusi ja hetki mida muul moel võibolla kunagi kogeda ja näha ei saaks. Lisaks ilupiltidele sai siis tehtud ka pisut ootamatult tulnud minireportaaz sellest kuidas noormees neiu ees põlvitab. Väga lahe et on olemas selliseid mehi ja hetki. Ja veel lahedam et vahel otsustatakse neid jagada ka fotograafiga. Aitäh! Kui sul ka mõni huvitav mõte peas mõlgub, siis kutsu ikka mind ka sündmuskohale! Võta ühendust ja räägi oma plaanist  

Üks romantiline võistlusfoto

Kena, päikeseline ma-ei-mäleta-mis-nädalapäev. Heliseb telefon. Helistajaks on mõttetreener ja koolitaja Marlen Marmor. Marlen: Tere. Millega tegeled? Mina: Pesin just pead. Marlen: Hm. Ok. Mis edasi teed? Mina: Plaanisin õue minna. Marlen: Väga tore. Kõik klapib. Meil oleks pilte vaja. Õues. Fotosessiooni. Mina: Millal? Marlen: Täna. Kohe. On Sul võimalik? Mina: Nooh… Marlen: Tead, Kaidol (Kaido Kubri, Marleni elukaaslane)tuli täiesti hullumeelne mõte. Tead seda pulmareisi võistlust, mida Estravel korraldab? Kaido avastas selle ja arvab, et me peaks ka osalema. Täiesti hullumeelne idee. Aga meil pole ühtegi sobivat romantilist pilti endist. Kõik kuidagi väga ametlikud. Oleks vaja pilte. Mina: Ok, teeme siis ära. Toomemäel näiteks. Mis ajaks Sul neid vaja on? Marlen: Tegelikult täna on viimane päev oma lugu ja pildid ära saata. Tänaseks olekski vaja. Mina: Täna tahad kätte saada??! (Nii napp tähtaeg tundub mulle veidi kreisi, vähemalt selle päeva sisse) Marlen: Täna jah. Kaido avastas selle võistluse täitsa viimasel minutil. Mina: Ok, teeme ära. Lepime kokku kohtumise Toomemäel ma-ei-mäleta-mis-kellaks. Saabun kohale. Toomemäe kohviku väljas oleva laua taga kohtan Kaidot ja tema pisipoega Rubenit. „Marlen tuleb ka kohe,“ selgitab Kaido. Ok. Istun maha ja naudin sooja, päikeselist sügispäeva. Ajame veidi juttu ja tulebki Marlen. Üleni mustas. Mõtlen endamisi, et pildistamiseks vist veidi sünge. „Mul on valge jope ka autos. Kas jään nii või peaks selle ära tooma,“  ütleb Marlen. „Valge oleks parem küll,“ märgin vastu. Kaido sibab Marleni jakki autost ära tooma. Ajame Marleniga veidi juttu. Jakk saabub. Valge on ikka valge. Särav. Juba parem. Suundume edasi parki. Otsime esimest shootingu kohta kus maanduda. Valime silla. Küsin Marlenilt, kas ta silla alumisele äärele maha saab istuda. Saab. Samuti Kaido. Ja pildistamine võib alata. Läivõtted. Lähivõtted. Rohkelt intiimsust, suudlusi, teineteise otsa vaatamisi. Kui Marlenile ja Kaidole hakkab nalja tegema minu pidev palve: „pange ninad kokku“ ning Marlen seda platooniliselt korrutama hakkab, läheb lõbusaks. Samuti nõuab Ruben midagi, vist mahlapakki ning poseerib sellega mulle lõpuks poolkogemata nagu tõeline modell. Nii muuseas. Seega saab paar kaadrit ka Rubenist. Igatahes lõbus on ja vahvad pildid sünnivad. Peale silda teeme veel mõned võtted pargipingil ning suundume siis saagiga kodu poole. Marlen:  Isegi kui me seda võistlust ei võida, saame endist vähemalt hulga ilusaid pilte. Mul polegi ühtegi musipilti Kaidoga. Mina: Mis tähendab ei võida. Räägime sellest, et te võidate selle! Õhtuks on pildid valmis ja üle antud. Jään ootama ilmumist Estraveli blogis. Järgmisel päeval Kaidot ja Marlenit veel seal näha pole ning rohkem pole meeles vaadata…kuni… Järgmine kord kui selle teemaga kokku satun, saan teada, et Marlen Ja Kaido on valitud 160 paari hulgast kuue finalisti sekka. Vaata finaliste siin. http://www.estravel.ee/uudised/2010/10/meie-muinasjutt-paradiisis-finaalpaarid/ Täna on nad selle võistluse magusale võidule – pulmareis Seišellidel – juba väga lähedal. http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=1415,4202,4418 Loodan siiralt et neil läheb hästi ning et nad jõuavad oma unistuste pulmani. Võta kallim kaasa ja tule romantilisi fotosid tegema. Vaata fotosessioonide pakette siit!